Subscribe to RSS Feed

Peaminister Ansip kihutab kui tuul (2006)

on December 28th, 2008 by Merike

Alguses oli kuulujutt. Toompea lossi koridorides sosistati itsitades, et peaminiser on meil liiga heas füüsilises vormis. Seetõttu olevat vaid üks ihukaitsja, kes temaga näiteks suusarajal ühtset tempot suudab hoida, räägitakse.

Peaministri sportlikkus polegi enam mingi saladus. Kõik teavad, et ta käib nii suusatamas, jalgrattaga sõitmas kui ka rulluisutamas, on osalenud maratonidel jne. Ning otse loomulikult on Ansipiga alati kaasas tema ihukaitsjad, seda siis nii otse rajal kui ka kuskil läheduses autos.

Eesti vabariigi peaministri ihukaitseülem Alar Ridamäe kinnitab, et kõik peaministri ihukaitsjad on väga sportlikud. Sama ütleb peaminister ise. „Nad sõidavad jalgrattaga, me käime koos uisutamas, talvel ujumas ja suusatamas,” räägib Ansip. „Mulle tundub, et poistele see meeldib.”

Ihukaitsjad ehk poisid, nii kui Ansip neid hellitavalt hüüab (kõik nad on peaministrist parasjagu nooremad, neist mõni kõlbaks talle vanuse poolest kenasti pojaks), sätivad end selle vestluse ajal kaasa tegema üht järjekordset treeningsõitu. On kesknädal, päike juba läänetaevas õhtut kuulutamas. Andrus Ansip on äsja Toompealt oma pealinna sadama kandis asuvasse koju jõudnud, rulluisud jalga pannud ja putitab nüüd maja ees uiskude rattaid, mis pidavat logisema. Ihukaitsja Jaanus Mahla ulatab peaministrile abivalmilt rattavõtme. Jaanus ise täna ei uisuta, tema turvab peaministrit autost. Uisusõidu teevad aga kaasa ihukaitseülem Alar ja nooruke ihukaitsja Harri Andre.

Seekord plaanib peaminister end pärast tõsist ja rasket riigijuhtimist maandada rulluisutamisega Pirita teel. Ilm on selleks igati sobilik: päike paistab, kajakad lendlevad sinises taevas, turistid tatsavad õllekastid kärus laeva peale, soe tuuleke paitab hellitlevalt põski…
Hiljem selgub, et Pirita poole sõitu alustades on vastutuul sedavõrd tugev, et uiskudel liikumiseks tuleb parajalt pingutada. Naastes on aga tuul tagant, mis teeb sõidu kergemaks ja kiiruse suuremaks.

Sprotlik töö

„Ega sporti ju vastu tahtmist tegema pea,” kinnitab peaminister veel kord, et ühtki ihukaitsjat vägisi higi valama ei sunnita. „Ega tegelikult peagi mulle keegi kogu aeg kuklasse hingama,” ütleb ta. Piisab sellest, kui ihukaitse kuskilt eemalt jälgib.
„Ma pole peaministriks olemise ajal pidanud kordagi jalgrattaga üksi sõitma minema,” toonitab Ansip oma eelnevate sõnade kinnituseks, et „poistele” sportimine ikka meeldib.

Ihukaitseülem Alar leiab, et võistlustel käimine ja spordi tegemine on palju lõbusam, kui kuskil ukse taga valvamine, kuni turvatav isik kohvi joob ja koosolekutel asju ajab. Samas tunnistab Alar, kes on isegi noorena (praegu hilistes kolmekümnendates) Eesti tasemel suusatamist ja rattasõitu teinud, et nii sportlikku peaministrit polegi enne olnud, kuigi sporti tegid ka kõik eelmised. Siiski, sportimist tuleb nüüd oluliselt rohkem ette kui varem. Nii on Alaril tulnud kaasa sõita Vasaloppeti 90-kilomeetrisel maratonil, mille ta koos oma kaksikvenna (presidendi ihukaitseülem, keda siis peaminsitrile selleks sõiduks „laenati”) ja Ansipiga lõpetas ajaga seitse tundi pluss „kopikad”.

Rulluiskudega sõitmise õppis Alar selgeks aga alles pärast Ansipi peaministriks tõusmist. Vähemalt nii väidab peaminister ise. „Ega nad varem suurt ei uisutanud, aga nüüd… Nad olid sunnitud, ütleme nii,” muigab Ansip rulluiske jalga sikutavaid ihukaitsjaid silmitsedes. „Suusatamisega oli tegelikult sama lugu. Tõsiseid suusatajaid peale Alari Ridamäe nende seas ei olnud. Praegu suusatavad aga kõik,” on peaminister ilmselgelt rahulolev.

Ihukaitsjaga sukelduma?!

Iseenesest on ju imetore, et meil nii spordilembene peaminister on ja et tänu talle nii mõnigi noor mees oluliselt rohkem oma tervise eest hoolt kandma on hakanud. Küll aga tekib küsimus, mida kõike need „poisid” tegema peavad. Mis saab siis, kui mõni peaminister äkki langevarjuhüppeid või kaljuronimist, sukeldumist vms ekstreemset harrastama hakkab? Kas ihukaitsja peaks kõik kaasa tegema või turvab ta kolme kilomeetri kõrgusel vabalangemist nautivat ministrit helikopterist? Ja kuidas turvata nii paarikümne meetri sügavuses meres eksootilisi kalu või iidseid laevavrakke imetlevat valitsusjuhti? Kes on Bondi-filme vaadanud, see teab, et kurjamid armastavad hirmsasti just akvalang seljas pättust teha.

„Nojah,” venitab mõtlikult Alar. „Teatavasti üks Leedu president (president Rolandas Paksas – toim.) on olnud lendur. Ja sealt võib edasi mõelda, mis piirist ihukaitse enam järele minna ei saa… Aga tegelikult on sama jalgrattasõidu, rulluisutamise ja suusatamisega. Siin on võimalik kaitsta ka teiste vahenditega, sõita näiteks auto või saaniga järele. Oluline on see aga ikkagi, rajal tekib isiklik kontakt, mis on meie töös väga vajalik. Seda ei teki, kui peaminister üksinda rattaga ees läheb ja meie siis istume ja sõidame siin uhketes kallites autodes talle järele. Me küll teeme ka nii oma tööd, aga meie hea töö aluseks on ikkagi hea kontakt,” selgitab Alar ja tundub, et vähemalt tema oleks valmis oma kaitsealuse kõrval mida iganes tegema. „Kui tegu on just langevarjuhüppega… Siis teeks… Võib-olla tandemhüppe?!”
Alar usub ka, et riik koolitab vajaduse korral ihukaitsjaid nii, et nad suudaksid teha samu asju, mida nende kaitsealunegi.

Mängiks õige malet!

Kas aga ihukaitse oleks valmis peaministrile või ka presidendile ohtlike hobide puhul ütlema: härra peaminister, teie elu ja tervis on riigi jaoks oluline, aga see teie hobi on liiga ekstreemne – hakake parem malet mängima?!
„Meie saame anda soovituslikke nõuaandeid. Meie ei saa tema vaba aja harrastustesse sekkuda,” ütleb Alar.
„Soovitada võib ju alati,” lubab Ansip lahkelt ja lisab: „Peaminister on inimene ja tema hobide kohta mingi seaduse alusel küll ei saa tsiteerida, et see spordiala ei sobi. See, et vahel kukutakse, on täitsa tavaline, ikka juhtub, iga aasta ei juhtugi.”

Peaministril oli kümme aastat tagasi ränk kukkumine. Ta sõitis rattaga, kui üks auto talle otsa põrutas. Arstid lappisid Ansipi kokku ja juba poolteist aastat hiljem oli mees taas rattal. Kergemaid kukkumisi tuleb pidevalt sporti tegeval inimesel aga üsna sageli ette, praegugi on tal küünarnukid ja põlved kenasti paranevate marrastustega kaetud. „Sel aastal olen korra ka suuskadega kukkunud. Kümme aastat polnud ühtegi suusakeppi lõhkunud, se aastal vahetasin kepid ära ja kohe kukkusin… Ikka juhtub.”

Tempot raske hoida

Tegelikult pole see mingi ime (nii kui Jaagup laulab), sest allakirjutanu arvates kihutab peaminister, vähemalt rulluiskudel, nagu hull.
Pärast intervjuu andmist oma kodu juures pani Ansip koos kahe ihukaitsjaga Pirita poole punuma, kaks tumedat turvaautot taga sõitmas. Et head pilti saada, sõitis Linnalehe meeskond (kiirust siiski ületamata) autoga Pirita teel oleva „julgetele ja vapratele” püstitatud mälestusmärgi juurde ja jäi populaarse jalgrattaraja kõrval peaministri tulekut passima. Ei jõudnud meie fotograaf veel aparaatigi õlale tõsta, kui kaugusest Ansipi punane särk üle teiste sõitjate paistma hakkas – tegemist on pika mehega, nii kuskil meeter kaheksakümmend viis, kuus või seitse – ja meist koos Alariga mööda kihutas nii, et tuul rätiku allakirjutanu peast viuh! minema lennutas. Seda nooremat ihukaitsjat Harrit aga veel näha polnud… Maha jäi!
Seega vastavad tõele jutud, et peaministriga suudab sammu pidada vaid üks ihukaitsja – Alar! Vastava küsimuse peale mõlemad mehed ainult muhelevad.

Kes on kiirem?

„Nii umbes 25 kilomeetrit tunnis tuli ära,” oletab Ansip oma kiiruseks ja arvab, et agasi linna poole sõites võib kiirus tänu taganttuulele tõusta isegi 40 kilomeetrini tunnis.
Siinkohal on, enne kui Ansip koos ihukaitsjaga taas minema kihutab, paslik küsida, kes on kiirem. Kas peaminister või tema ihukaitseülem Alar?
„Me pole kunagi võidu peale kihutanud,” ütleb Alar tagasihoidlikult. Peaminister noogutab, sama vaoshoitult. Ja kinnitab veel, et ta pole kunagi ihukaitsjate eest isegi lihtsalt lõbu pärast ära kihutanud. „Miks ma peaksin nende elu raskemaks tegema, neile täiendavaid probleeme valmistama? Nemad teevad oma tööd ja mina püüan olla nii, et nende töö kerge oleks.”
*
VÕTA EESKUJU
*Talviti ei õnnestu Ansipil nädala sees sporti teha. Küll sõidab ta siis nädalavahetuseti korraga 25-35 kilomeetrise ringi.
*Rattaga sõidab peaminister ainult Tartus, oma kodulinnas. Ikka paar tundi jutti. Selle ajaga jõudvat sõita oma 60 kilomeetrit maha. Peaministri tavaline rattaring käib Tartu, Pangodi ja Elva kaudu.
*Ansipi sõnul on rattaga sõitmisel kaks kuldset reeglit, keskmine kiirus ei tohi olla alla 30 kilomeetri tunnis ja vähemalt korraks peab kiiruse saama üle kuuekümne. Mis tähendab, et vähemalt korra peaks saama teha ka korraliku sõidu mäest alla.
*Kui peaminister Pirita teel kihutab, siis kipub aeg-ajalt mõni uisutaja talle tuulde võtma, ise teadmata, kelle sabas sõidab. „Peaministrit ei osata sellises situatsioonis oodata,” arvab Ansip ise. „Eilegi haakis üks mees meile sappa. Jupp aega sõitis ja korraga ütles: „Ohoo! Seda ma tundsin, et täna on eriti hea tuul,” naerab peaminister.

Linnaleht, 4. august 2006

Tags: | Posted in Tähtsad inimesed

9 Responses to “Peaminister Ansip kihutab kui tuul (2006)”

  1. Harry Valdma
    April 15th, 2009 at 11:30

    Nojah, vähemalt midagi siis meie peaminister ikka teeb tõelise töö asemel. Kui pea ei jaga, siis jalad jagavad.

  2. Igor
    July 18th, 2009 at 11:10

    Уже не первую неделю вас читаю. Больше всего нравится ваш стиль изложения. Чем-то даже на Каганова похоже. Прямо на раз все прочитываю.

  3. Pioner
    July 18th, 2009 at 20:14

    Хотел спросить, а может быть вы напишете про кризис? Что будет потом, что делать… А то мну уволили с работы, не знаю куда устроиться, как действовать. Думаю многим будет интересно!

  4. Sergei
    July 18th, 2009 at 23:42

    Очень долго писал, а потом подумал, а почему надрываться? В общем, надо бы писать более полезные посты. К примеру, прошлый – супер. А вот этот – уже совсем не так. Держите планку!

  5. Pioner
    July 20th, 2009 at 09:36

    Совсем недавно попал на ваш блог, теперь каждый вечер захожу глянуть, а не написали ли чего нового. :) Но, что-то вы далеко не ежедневно свой блог обновляете :( Почаще бы :)

  6. Jeka
    July 24th, 2009 at 21:42

    Здравствуйте! Прошу прощения, что пишу не совсем в тему. Вы вроде тоже для своего блога используете WordPress, не подскажите, как настроить новую тему? Пробовал искать на официальном сайте – там только пользовательские настройки рассматривают, а мне нужно именно шаблоны править. Не подскажете где почитать? Заранее спасибо :)

  7. Anton
    July 25th, 2009 at 05:27

    Что не говори – замечательный пост!

  8. Albert
    August 15th, 2009 at 03:07

    Интересно, а можно ли у вас брать новости с ленты (RSS или как там ее?)? Ссылку на источник обязательно поставлю.

  9. Dmitry
    August 17th, 2009 at 21:05

    Спасибо. Как и всегда – отличный пост!

Leave a Reply