Kuskil on keegi, keda ei tunne ma veel

 

Kuskil seal väljas on keegi,
kes hüüab tummalt mu nime,
ise seda teadmata.

Kusagil raudselt on keegi,
kes kannab mind endas,
ise seda veel tundmata.

Keegi,
kes igatseb nii nagu mina,
keegi,
kes vajab mind meeletult.

Kuskil on keegi, on keegi,
kelle nime ma ammugi tean,
ei oska seda vaid öelda veel valjult,
ei laulda, ei kirjagi panna,
ei inimest nimesse mõelda.

Kusagil ilmas on keegi, on keegi, on keegi, 
kes vajab just mind.
Keegi, kes iial ei loobu,
keegi, kes hääletult kutsub mind:
“Otsin sind, otsin sind, otsin sind!”

Nõmme, 26. veebruar 2009