Töövihikutega või ilma

Kas sa tead, kui palju maksavad sel aastal töövihikud, ehmatas mind paar päeva tagasi üks mu sõber. Ligi 800 krooni, oli verivärske kümnendiku ema paanikas. 800 krooni!

Tunnistan, sain kreepsu. See summa on ikka pöörane väljaminek arvestades, et me sel aastal koolitoetust ei saa. Ja et 16-aastaste lastetoetus laekub alles oktoobri kandis, kui kõik koolid on oma õppurite nimistud kuskile ministeeriumisse vms tähtsasse asutusse saatnud ja too on need kinnitanud. Ja et paljudel meist on palk aastatagusega võrreldes madalam ja maksukulud tänu Toompea-seltskonnale suuremad, haigushüvitised väiksemad, ning et paljudel meist polegi enam tööd. Et on masu?!

Hüppasin siis kiiresti oma lapse, samuti noore gümnasisti, kooli kodulehele. Seal polnud töövihikute rahadest mingit juttu. Ju selguvad vanemate väljaminekud alles septembris. Uurisin siiski elu ning üks kogemustega pedagoog selgitas, et töövihikute kasutamine sõltub ja erineb kooliti ja isegi aineõpetajati. Iga kool koostab oma õppekava ise ja õpetaja otsustab, kas ja kui palju ta oma aine õpetamiseks töövihikuid kasutab.

Minu tuttav ajalooõpetaja nentis, et tema ei vaja õpetamiseks töövihikuid, samas pidavat kolleeg neid üsna lahke käega kasutama. Mis tähendab, et esimese õpetaja klassis on gümnaasiumiõpilasel odavam ajalugu õppida kui teise omas. Aga muidu maksvat ses Tartus asuvas koolis kümnendike töövihikud nii paarsada krooni. See ligi 800 krooni küsiv kool aga asub Tallinnas.

Haridusministeeriumist öeldi Linnalehe järelepärimise peale, et gümnaasiumis on alati tulnud lapsevanemail õppevahendite eest maksta. Põhikooli (1.-9. klass) õppevahendite hankimiseks mõeldud raha pole riik aga vähendanud. Seega peaksid põhikooli õpilased saama kõik riiklikus õppekavas ette nähtud ainete õppimiseks vajalikud töövihikud riigi kulul ehk siis lapsevanemad ei peaks nende eest midagi maksma.

Selle eespool mainitud hiigelsumma asjus soovitas ministeeriumi esindaja Asso Ladva aga lapsevanematel lasta kooli juhtkonnal endale selgitada, milleks täpselt kavatseb kool küsitud raha kasutada, kas kuidagi teisiti ka saaks ja kui mitte, siis kas ehk on vähemalt võimalik õppevahendite eest tasuda mitmes jaos mingi aja jooksul.

Linnaleht, 29. august 2009