Subscribe to RSS Feed

Sisekõrva implantaat ei ole kuuldeaparaat – see ongi tehiskõrv

on November 4th, 2009 by Merike

Aasta lõpuks on Eestis sada sisekõrva implantaadiga (SI) patsienti. SI on siis moodne tehnoloogia, mis annab hiliskurdistunud täiskasvanutele ja kurdina sündinud lastele võimaluse saada kuuljaks.

Esimesed SI operatsioonid tehti Prantsusmaal juba 1950. aastatel. Praeguseks on maailmas umbes 180 000 Cochleari implantaadi kandjat, lisaks veel Med-Eli, AB ja MXM-i implantaadi kasutajat.

Mis imeasi see sisekõrva implantaat siis on? Ja kas tõesti saavad sellest kõik kurdid abi, on lugejad Linnalehelt küsinud.

“SI on mõeldud praktiliselt olematute kuulmisjääkidega patsientidele, kelle kuulmislävi jääb alla 85-90 detsibelli. See tähendab, et sisekõrvas on heli vastu võtvaid retseptoreid ehk väliseid karvarakke minimaalselt,” selgitab Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguosakonna vanemarst Liina Luht olukorda.

Olgu öeldud, et SI ei ole kuuldeaparaat. Kuuldeaparaadid võimendavad vaid heli ning lubavad kuulda ja kõnest aru saada toetudes teatud hulgale sisekõrvas olemas olevatele karvarakkudele, mis tänu võimendatud helile saadavad kesknärvisüsteemi tugevama impulsi ja kompenseerivad sel moel puuduvate karvarakkude “tööd”. “Ühel hetkel muutub aga olukord kriitiliseks ja isegi kõige võimsam moodne kuuldeaparaat pole suuteline puuduvate karvarakkude tegevust kompenseerima,” räägib dr Luht. Siis tulebki kaalumisele implantaat, mis sisekõrva viidud elektroodidega stimuleerib närvikiude, matkides karvarakkude tööd.

Täiskasvanud kurti SI enam ei aita

Kuigi SI on üks äraütlemata tark masin, ei saa sellestki kõik abi. Eelkõige aitab SI raske kuulmispuudega või kurdina sündinud väikseid lapsi. “Peab ütlema, et väga hea tulemuse saab siis, kui implantaat paigaldada võimalikult noorelt. Tänu vastsündinute kuulmisskriiningule (kuulmisuuring – toim.), mida haigekassa rahastab, saame implanteerida lapsi juba alates 12. elukuust. Pärast kolmandat eluaastat, mil aju “plastilisus” hakkab kiiresti kukkuma, on tulemused väga visad tulema,” nendib dr Luht.

Täiskasvanutest sobivad implantaati kasutama vaid need patsiendid, kes on kurdiks jäänud ühel või teisel põhjusel pärast kõne teket. “Vaid viipekeelsetel täiskasvanutel pole SI-st mingit kasu, sest aju ei õpi enam kõnest aru saama ja nii ei saa tekkida ka verbaalset kõnet,” ütleb doktor.

*

Uued võimalused

Luu-kuulmisimplantaat nüüd ka Eestis saadaval
8. oktoobril tehti doktor Liina Luhti sõnul Eestis ka esimesed luu-kuulmisimplantaatide operatsioonid. “Sedasorti implantatsioon on näidustatud inimestele, kellel on sisekõrva funktsioon normaalne või kerge kahjustusega, ent juhtesüsteem puudulik ehk neil on välis- ja keskkõrva kahjustus. Majandussurutise tingimustes alustasime nende patsientidega, kellel on arengu häirega välis- ja keskkõrv ning kes ei saa seetõttu kasutada ka kuuldeaparaate. See lõikus on näidustatud veel ühepoolse kurtusega inimestele ja kroonilise keskkõrvapõletikuga haigetele, kes ei saa põletiku tõttu kuuldeaparaati kasutada,” rääkis dr Liina Luht. M. K.

*

Sisekõrva implantaadi poolt ja vastu

Suurem osa Eestis sisekõrva implantaadi saanud inimestest on lapsed. Esimene operatsioon tehti siin aastal 2000. Ning siiani ei ole ükski n-ö SI-laste vanematest implantaadi paigaldamist kahetsenud.

“Kuulama ja rääkima õpib neist igaüks, küsimus on tasemes,” ütleb Eesti Implantaadilaste Seltsi juht Epp Müil. “Tendents on sinnapoole, et mida noorem on laps, seda paremad on tulemused. Meie kõige nooremad ongi ju alla pooleteise-aastaselt implantaadi saanud ja see on ikka superhea. Mõned varakult implanteeritud ja praegu kolme-nelja-aastased lobisevad nii, et neid on raske tavalastest eristada. Aga mitte kõik – me oleme ju kõik erinevad, nii ka kurdid lapsukesed,” nendib Müil.

Kas kasvada kuuljaks

Siiski suhtuvad täiskasvanud kurdid ehk siis viipekeelne kogukond SI-sse ebalevalt. Mõnel pool leitakse lausa, et seda pole vaja, et see on pigem halb kui hea, et kurtidel on õigus olla kurt ja kasvatada ka oma kurdina sündinud lastest viipekeele rääkijad. Näiteks Soome kurtide seas leitakse isegi, et SI-le kulutatud vahendid tuleks suunata hoopis ühiskonna kurdisõbralikumaks muutmisse, näiteks viipekeelte tõlkide, kurtide koolitamise jms rahastamisse.

Epp Müili arvates on see aga pigem pelg. “Ega nemadki enam vaidlusta fakti, et õigeaegne implantaadi paigaldamine annab lapsele võimaluse olla kaasatud kuuljate hulka. Küll aga tähendab iga tragi implanteeritu üht kaotust kurtide kogukonna liikmeskonnast!” ütleb ta. “Nende argumendiks on seegi, et normkuulmist ei asenda ka kõrgetasemeline tehnoloogia ning et protsessorita tuleks appi võtta viipekeel. Kurtide kogukonnas, mitte siin, aga näiteks Soomes ja eriti Rootsis, ollakse seisukohal, et kurt laps peaks abivahendist hoolimata omandama ka viipekeele ning mida varem, seda parem.” Epp Müil leiab, et sellises suhtumises on tegelikult ka oma tõetera. Nendel lastel, kel kaasnevate probleemide tõttu ei õnnestu kuuljatega valutult lõimuda, on hõlpsam, kui nad omandavad varakult ka viipekeele. M. K.
*

Infoks

SI kohta leiab veebist eestikeelset teavet

http://selts.eklvl.ee/

www.audiere.ee
www.net.planet.ee/implantaat/Helimaastik2005.swf
Vaata ka Marati klubi heategevuskampaaniat “Aita ja võida” väikse Nora toetuseks: www.aitajavoida.eu.

Linnaleht, 4. november 2009
*

Kui oskad soome keelt, siis vaata ka sinna:

korvien_istutteet_kutistavat_viittomakielista_yhteisoa_1122326.html

Tags: , , | Posted in Arvamus, Hr. Meniere

Leave a Reply