Tanel Talve Kaspia-ring, liivatorm ja istumisstreik

Kui Tanelilt lugu palun, annab ta nõusoleku tingimusel, et rumalaid küsimusi talle ei esitataks. Näiteks et ei uuritaks, mis värvi on ta sokid. Hüva, intervjuu saamiseks luban lahkelt mida vaid.

Saan Kanal 2 uudisteankru ja motoreporteri Tanel Talvega kokku Ida-Tallinnas, kus betoonitolmust maastikku katavad kaootiliselt vanad tööstushooned ja laod. Ühes neist on varjul Taneli ning tema sõprade tsiklid. Valdavalt siis iidsed Vene omad, sihukesed nunnud, külgkorviga ja puha. Needsamad, millega Tanel Emm-klubi uunikute talverallil käis. Samas on ka klubi peamehaanik Raivet Aru, kelle käte all pea iga surnud tsikkel ellu ärkab. Ühe neist, 1969. aastast pärit K-750, ajab Tanel ka fotoobjektiivi ette, et luua intervjuuks vastav meeleolu. Juttu tuleb ju tema hiljuti lõppenud Kaspia tuurist.
Tõsi, selle Kaspia-ringi sõitis Tanel läbi hoopis kuulsa krossimehe Mart Lajali tsikliga – KTM Adventure on selleks otstarbeks palju rohkem kõlbulik, kui Taneli läikiv Yamaha MT-01, külgkorviga uunikumidest rääkimata.

Foto: Heiko Kruusi/LInnaleht

Pealiskaudne meedia

Tanel, mis värvi sokid sul on?
“Väga naljakas,” naerab Tanel. “Ei kommentaari!”
No hea küll, ega sokivärv polegi teleinimese juures tähtis.
Tanel ütleb, et paraku esitatakse sarnaseid küsimusi tihti ning ta ei saa aru, miks. “Sõidad maha oma 8700 kilomeetrit ja ikka küsitakse selliseid küsimusi. See, mismoodi elavad inimesed kuskil mujal riikides ning kuidas see elu seal praegu käib, ei huvita kedagi. Tihti on ajakirjanduse tase selline pealiskaudne.”
“Aga Tanel, just televisiooni nimetatakse pealiskaudseks,” tuletan uudisteankrule meelde, et ta on ju isegi sellesama paha meedia esindaja.
“Jajaa, aga tele ei kesta,” muigab Tanel, “ning ma ei ole täiskohaga reporter, olen vaid saatejuht. Natuke ma siiski distantseerun sellest.”
“Et siis sulle kirjutatakse tekst ette ja sina ei tea asjast midagi?!”
“Mina ei vastuta jah,” naerab Tanel.
“Nii et toimetajad on kõiges süüdi?”
“Jajaa!”

Tühjus täis “ei-midagit”

Nii, tähtsad küsimused küsitud, võib ka Taneli augustikuise Kaspia sõidu juurde asuda. Kaspia on siis see keskkonnaõnnetus seal Euroopa ja Aasia piiril Kasahstani, Türkmenistani ja teiste riikide serval.
“Kasahstan on selline tore riik, kus … Kuidas see meie kirjanikuhärra Kaspar Noor ütleski, et vaatad vasakule ja seal pole midagi. Vaatad paremale ja seal on tühjus,” kirjeldab Tanel Kasahstani lõputut avarust. “Seal ei olnud no mitte midagi, ainult tee ja siis keset teed üks kaamel. Ja nii kolm päeva jutti.”

Foto: Tanel Talve erakogu

Et reisiseltskonnal aga keset kõrbetühjust igav ei hakkaks, õnnistas kohalik ilmataat neid korraliku liivatormiga, sellisega, mida meiesugused põhjamaalased vaid filmides näha saavad.
“Sihuke liivamass tuleb sinu poole,” räägib Tanel, vaimustus silmis. “Sõitsime sellest siis läbi ja hiljem kuskil kohvikus liiva hammaste all krigistades ütles üks mees: “No tuleks nüüd natuke vihma, peseks selle tolmu teel ehk kinni.”" Ja kus hundist räägid… “Siis tuli sihuke pauk sealt taevast, et … et selle tolmu peale tekkis teele mingi läga, mis oli nii libe, et püsti ei saanud enam seista. Nii olime seal mitmekesi ühe koha peal. No mitte meetritki ei saanud enam sõita. Täitsa lootusetu tunne tuli peale,” jätkab Tanel ning lisab, et õhtuks oldi nii rampväsinud, et pähe tekkis isegi mõte, kas seda oli nüüd ikka vaja. “Aga samas oli õhtul jälle nalja kui palju, ning nüüd on, millest rääkida ja mida teles näidata.”

Foto: Tanel Talve erakogu

Maksa, kui laevalt maha tahad

Samavõrd kui teel olemine oli täis tühjust, oli Taneli sõnul Kasahstani ja teistegi sealsete riikide piiriületus täis läbinisti absurdset bürokraatiat.
“See piiriületus oli ikka täitsa lõpp, seda annab ikka välja mõelda,” meenutab Tanel. “Mul jäi terve pakk pabereid üle, mille täitmiseks kulus tunde ja tunde ning mida keegi ei tahtnud. Käid muudkui ühe juurest teise juurde ja neljanda juurest viienda juurde jne. Läksime ju laevaga üle Kaspia, ja piirivalve asus siis hiiglaslikus sadamas. Tuletõrje oli ühes otsas, tollionu teises, piirivalve kolmandas ja kõigilt oli allkirja vaja. Korruptsiooni nagu polnudki, ei saanud aru, et keegi raha oleks tahtnud, aga ega see normaalne olnud.”
Tanel lisab, et Ukraina piiril muutunud asi lõpuks hullemaks kui Kasahstanis. “Seal läksid nad täitsa lolliks. Öeldi, et peame sillamaksu maksma. Aga mis sild?! Sillaks nimetati seda rampi, mille kaudu laevalt kaile pääses! See oli sild! Ja see polnud mingi väike raha, 600-700 krooni näolt.” Seepeale korraldas seitsmest tsiklist ja üheksast inimest koosnev reisikamp tollis ehtsa istumisstreigi. “Ãœtlesime, et me ei maksa ja kõik. Pooleteise tunni pärast läks “sillamaks” poole odavamaks. No pane see maks piletihinna sisse, ega see pilet kah odav ei olnud – teeb ikka hinge lõpuks täis küll,” on Tanel siiani nördinud.

Mis on odavaim tsikkel

Eks neis riikides, kus suurem osa rahvast suhtelises vaesuses elab, vaadataksegi iga võõrast kui kõndivat paksu kukrut. Siiski ei tundnud Tanel end seal kordagi ebaturvaliselt. “See, et sul üritati kogu aeg nahka üle kõrvade tõmmata, on pigem normaalne. Ja tsiklimeestesse suhtutakse lugupidamisega, lehvitatakse tee ääres, ning kui seisma jääd, on kohe kamp ümber ja küsitakse, palju maksab, palju välja läheb. See oli neil nagu elu küsimus, palju maksab. Kui me Moldovasse jõudsime, küsis selle talu peremees, kus me ööbisime, ajaloolise küsimuse: “Milline on kõige odavam tsikkel, mis teil on?” Seda pole keegi mitte kunagi enne küsinud.” Selgus, et mees uuris seda tsiklihimulise poja pärast. Et too saaks aru, et isegi kõige odavam motikas käiks talle üle jõu.
Kui palju siis see odavaim maksab?
“See kallidus ja odavus on suhteline mõiste. Kes kui palju suudab oma tsikli eest küsida, no kui palju see järelturu hind on.”
Ikkagi, kui palju need vanad Vene külgkorviga tsiklid maksavad?
“Ei no see sõltub ju sellest, kui palju on neisse närve ja töötunde pandud, nii et lõpuks on need kordades kallimad kui see siin,” patsutab Tanel Yamahat.
Palju siis?
“See maksab uuena nii 150 000 krooni. Saja-kahesaja vahele jääva hinnaga peab arvestama, aga saab ka soodsamalt.”
Vaat nii! Aga Taneli ja tema sõprade seiklustest liivatormis, võitlusest bürokraatiaga ja Kaspia riikide elust-olust saab enam teada Kanal 2 uudistesaadet “Reporter” vaadates, kus sellest nädalast motoreporteri videopäevik “Rock Ride Kaspia mere tuur – musta kulla needus” jooksma hakkab.
Põhjalikumat teavet Kaspia-ringreisi ja sealsete olude kohta saab lugeda ka Emm-klubi veebipäevikust www.emm.ee/blog.

Linnaleht, 23. september 2009

*

Lisalugu, aga AINULT NAISTELE

Tanel, kas tsikkel on su sõber või kallim või armuke?
“Sõber vast ikka. Mul on nii, et kui olen külmetanud, tervis on natuke korrast ära, siis selle asemel et võtta aspiriini on kõige targem võtta tsikkel ja teha sellega kaks tiiru. Siis tunned, kuidas veri vemmeldab ja tervis läheb kuidagi paremaks.”
Kas siis tsiklimehele naist üldse vaja ongi?
“Ma pean selle üle mõtlema,” naerab Tanel ja ütleb lõpuks: “Ei, ilma ikka ei saa, kõike peab elus olema.” LL