Ma räägiks veel sinuga ema…

in memoriam

Ema Elfriede Paukson

8. mai 1928 – 29. mai 2010

*

Ja ongi igaveseks läinud,

ning kaasa viinud

kogu möödund elu,

mu lapsepõlve, nooruse

ja iseenda küpse naise soojuse ja ilu.

*

Mu ema,

mu kallis, kallis ema.

*

Sind korra kallistada tahtnuks enne veel,

ja rääkida, kuis läks mul päev,

ja manitseda sind, et hoiaksid sa end

ning öelda naeratades veel,

et kuskile ei läheks sa,

et oleksid siinsamas veel,

kui tulen jälle rääkima,

kuis päev mul läks, kuis lastel läheb,

kuis tunnen sinust puudust.

*

Mu ema,

mu kallis, kallis ema.

*

Su pehmet kätt ma tunnen ikka veel mu peos,

nii väikest, habrast, õrna.

Su viimseid sõnu mäletada igavesti tahan.

“Jää natukeseks minuga veel siia,”

mul ütlesid sa silmi avamata.

Sul hoidsin käest, su sõrmed täitmas pihku,

ja lootsin veel, et lihtsalt magama sa jäid…

Ei teadnud siis,

et oled juba ületanud piiri,

ja ulatasid viimast korda käe…

*

Et ulatasid viimast korda käe…

*

Mu ema,

mu kallis, kallis ema.

Mu ema.

*

21. juuni 2010, Nõmme

Tags: ema, emale, mälestuseks | Posted in Arvamus, Laulusõnad, Luuletused, salmid, Tähtsad inimesed